Õunapuud on Eestimaa aedade uhkus- kevadel on nad täis imekauneid õisi ja hilissuvel ning sügisel saab nende otsast noppida kollakas-punakaid vilju, mis on maitsvad ja ühtlasi ka ülimalt tervislikud.
Õunte väärtus seisneb selles, et nad sisaldavad väga palju erinevaid mineraalaineid- magneesiumi, kaltsiumi, fosforit, kaaliumi, raua, vase ja väävliühendeid. Eriti kõrgelt hinnataksegi õunte rauasisaldust ja seetõttu on soovitav õunu süüa kehvveresuse all kannatavatel lastel ja täiskasvanutel. Samuti sisaldavad õunad vereloomet soodustavat foolhapet.
Õuntes sisaldub rohkesti lahustuvaid kiudaineid. Üks tuntuim neist on pektiin, mis mõjub soodsalt seedimisprotsessidele ja on tõhusaks abimeheks kõhukinnisuse puhul. Pektiin aitab alandada ka kolesterooli taset veres ning on eriti kasulik südamele.
Õun on tuntud ka oma hambaid puhastava mõju tõttu ja aitab hästi ära hoida kaariese teket. Just sel põhjusel on soovitav anda õunu süüa just lastele.
Õuna toiteväärtus on suurest veesisaldusest tingituna üsna madal, vaid 30-40 kalorit 100 gr kohta. Seetõttu on soovitav süüa õunu tüsedatel kaalust alla võtmise eesmärgil. Nimelt võib teha 1 kord nädalas õunapäeva ning selle päeva jooksul võiks ära süüa ca. 2-2,5 kg õunu. Muud toitu samal ajal tarvitada ei tohiks. Nii võib kaotada kehakaalust kuni 1 kg, kuna organism võtab puudujäägi korral lisaenergiat organismi rasvkudede arvelt. Igapäevases toidumenüüs õun sellist efekti ei anna ja aitab toidumenüüd tasakaalustada vaid organismi toitainete varusid täiendades. Aga sellised õunapäevad toimivad kindlasti ka suurepärase organismi mürkainetest puhastajana.
Ja kui nüüd mõelda iidsele vanasõnale “Üks õun päevas hoiab haigused eemal” siis tundub tõepoolest, et see imelise toimega vili on igati seda vanasõna väärt.
Jaana Kuus