Month: January 2016

Alanud aasta esimesi päevi saadavad kaks ilusat märksõna- VAIKUS, mis on nii puhas ja valge, pühalik ja nii selge. Ilus. Nii ilus, et isegi sõnad tunduvad üleliigsed.
See vaikus puudutab hinge kõige sügavamal tasandil. See vaikus peidab endas kõik küsimused ja vastused. Vaikuse nähtamatu tarkus paotab hingeväravad ja räägib alati väga selgelt ja tõeliselt.Selles aeg-luubis vaikuse olemises on hea lasta lahti igasugustest tahtmistest, klammerdumistest ja ideaalpiltidest, kuidas asjad tegelikult peaksid olema ja lubada endal lihtsalt olla ning näha, et pole eilset ega homset…pole kuhugi kiiret…on vaid hetk, siin ja praegu ja see on tõeliselt olemas. Peatu, märka ja ole tunnistajaks.

Ja siis on ÕNNETUNNE mis vaikselt, nagu piiludes ukse vahelt ennast näitab tulles ja minnes ja justkui tasakesi sosistades paljutähenduslikult: “veidike veel” ja lausa palub, et sa seda kogeksid, võimendaksid ning lubaksid endal uuel aastal teha kõiki neid asju, mis su hinge rõõmustavad…See õnnetunne peidab ennast sügava rahu taga öeldes meile, et kõik mida me vajame on siinsamas olemas, meie enda lõputus universumis ja me peame vaid valiku tegema, et see reaalsuseks muutuks, ükskõik kas siis füüsilisel või mõttetasandil.

Imelist uut aastat!

– Jaana