Kui midagi väga suurt ja eluliselt väga tähtsat lõpeb- töösuhe, partnerlussuhe või mingi pikk eluetapp, on inimesel kombeks kaotatut taga nutta, sest sisemusse jääb justkui tühimik, tunne justkui oled kaotanud osakese endast ja sul tuleb hakata end taas looma, mis sunnib mugavustsoonist välja astuma. Sellises olukorras on vahest raske märgata, miks see lõpp tuli ja miks ta tuli sellisel kujul nagu ta tuli. Selles olukorras on raske märgata tõde, sest emotsioonid käivad üle pea ja võid olla nii hõivatud enesele valede rääkimisega, et ei suudagi näha kogu selle olukorraga seotud õnnistusi.
Kuid tõde on see, et kui sa oled olnud rahulolematu, siis peabki see miski, mis on sinu jaoks mingis mõttes “vale” lõppema, et saaksid ruumi teha ning elu saaks anda sulle midagi paremat, sest seda oled ju oma südames salamisi soovinud. Elu annab sulle, mida oled küsinud ja tõde on see, et elul on alati sinu jaoks varuks parim võimalik plaan ning see ületab tihtipeale kõik su unistused ja ootused, senised kogemused ja toob su ellu mõõtmatult palju head.
Iga muutus on alati muutus paremuse poole!
Ava oma silmad, et seda näha ja kahel käel tänutundes oma ellu vastu võtta.
Jaana