Elu on nagu teekond mööda hiigelsuurt spiraali- see hõlmab tõususid ja mõõnasid, enne kui jõuad paika kus võid tõdeda, et kõik on veel parem kui see su elus üldse kunagi on olnud.
Selleks tuleb läbida tunnel, kus saatjateks hirmud, vahest ka valu ja pisarad. Selles tunnelis on vaja loobuda, anda vanaks kõik vana, et uus saaks sündida. See nõuab tohtut julgust ja vaprust, et tegeleda oma allasurutud tunnetega, asjadega millega sa varem pole tegeleda tahtnud ning otsa vaadata oma sisemisele pimedusele, sellest kõigest läbi minna ja näha valgust kõikjal ja kõiges.
Kuid kui seda teed, siis see millega pärast kohtud on seda väärt. Sest alles siis, kui oled oma eluspiraalil jõudnud paika, kus näed ennast kui oma elu loojat ja tunnetad enese loomingut ja väge, oma mõtete ja valikute jõudu mõistad sa, miks kõik just nii on läinud nagu see on läinud ja milleks oli vaja kõik vana vabaks anda. Teadlikkuse nimel. Vabaduse nimel. Armastuse nimel. Rõõmu nimel. Rahulolu nimel. Olgu su teekond õnnistatud, julgete päralt on maailm.
– Jaana