Sel päeval kui sa sündisid…

ingel

Sel päeval kui sa sündisid, hüüdis ingel sinu nime
ja taevast langes täht, mis näitas sulle teed…
su ema hoidis kätel sind ja isa rõõmustas
et sündin’d väike ime, nii täiuslik ja hea.

Sinust sai päikesekiir,
Sinust sai lootusekiir,
Sinust sai rõõmukiir,
Sinust sai tarkusekiir,
Sinust sai armastusekiir,
Sinust sai valge valguse kiir.

Nüüd oled sa siin ja ingel hüüab su nime…
Kas kuulad?…Kas kuuled?…
Sa unustasid, miks tulid,
kuid sa oled ju siin…
Sa oled ju siin…

Seepärast targalt oma aega kasuta.
HINGA. ELA. KOGE. RÕÕMUSTA. ARMASTA.

Sa oled päikesekiir,
Sa oled lootusekiir,
Sa oled rõõmukiir,
Sa oled tarkusekiir,
Sa oled armastusekiir,
Sa oled valge valguse kiir.

                                                      – Jaana (24.05.2016)

Miks lahkumine pole alati põgenemine

VysJBA1466061939Kindlasti oled kuulnud õpetusest, et me ei tohiks põgeneda mingist olukorrast, sest see jääb meid taga ajama ja korduma senikaua, kuniks sellega silmitsi seisame, et põgenemine on nõrkuse märk. See on tõsi ja enamjao eluliste hirmudega silmast-silma kohtumine võimaldab neil lahustuda. Mõnikord on aga elus nii, et me satume olukordadesse, mis pole meile oma olemuselt mingil põhjusel vastuvõetavad ja tekitavad tugevaid tundeid. Sellises olukorras on meil sisuliselt kolm valikut:

  • Jääda ja muuta oma suhtumist. Sa võid jääda sellesse situatsiooni ja valida teadlikult, et suhtud kõigesse, mis edasi juhtub armastusega. Sa võid muuta oma suhtumist nii antud olukorda kui ka inimestesse, kes sellega seotud, samuti muuta seda, kuidas sa otsustad reageerida erinevatele sündmustele oma elus. Igal juhul anna endast parim, et muuta oma nägemust, suhtumist ja mõtteid võrreldes varasemaga positiivsemaks või anna neile uus tähendus.
    • Jääda ja kannatada. Saad hunniku emotsioone ja pilte, mille läbi edasisi emotsioone luua mille läbi kannatuste hulk suureneb veelgi. Ego on see, kes tahaks väga edasi võidelda, tõestada, et sa saad hakkama, et sa peaksid kõigega silmitsi seisma. Aga ei ole mõtet ennast suruda iga hinna eest õppima ja arenema sest mõnikord võib olla areng hoopis see, kui sa otsustad käituda teisiti, kui oled seni harjunud. Kui oled harjunud vaikselt kannatama ja oma tunded alla suruma võid lubada oma tunded voolama ja tuua need nähtavale neid väljendades (kasvõi iseenda jaoks). Pole vajalik jääda elu lõpuni hirmudele otsa vaatama ja püüda neid tervendada läbi välise olukorra sest nii on oht jääda negatiivsete sündmuste nõiaringi ja jääda iseendaga võitlema kuniks elu läheb mööda. Muutus tekib ikka läbi sisemaailma ja vahest lihtsalt on vaja ära tunda ja endale aega anda, et mitte enesest üle astuma hakata ja kannatusi oma ellu juurde luua. Sellisesse olukorda, kus on esindatud kõik komponendid, mis varasemalt on tekitanud emotsionaalseid läbielamisi tuleb suhtuda ülima ettevaatlikkusega, kuna piir endale kannatuste loomise ja emotsionaalse kahjustamise ning sellest olukorrast teadlikkuse ja tarkusega väljumise vahel on õhkõrn, sel kriitilisel hetkel on vahest raske jääda tasakaalu ja iseenda keskmesse, eriti siis kui on olnud palju läbielamisi ja raskeid emotsioone. Tihti kaldub alateadlik meel just negatiivses suunas kuna minevikus on olnud sarnaseid tugevaid emotsioone ja endalegi märkamatult oled olukorras, mida poleks teadlikult kunagi oma ellu valinud. Ei ole tark samasisulist olukorda korrata enne, kui oled nii tugev ja enesekindel, et sisimas tunned,  et oled rahus kõigega mis OLI ja ON ning sa saad hakkama, mis iganes ka sinu välises maailmas ei juhtuks.
    • Lahku. Kui sa ikka tead, et see olukord, millega silmitsi seisad tekitab sulle palju stressi ja ärevust ja lööb su psüühika täiesti sassi siis ei ole mõtet ennast juhtida olukordadesse või käitumismustritesse, kus sa saad haiget. See on justkui enesekaitse, ellujäämisrefleks mis aktiveerub ja oma tundeid ei tohiks mingil juhul ignoreerida. Kui me riputame pildi seinale, siis astume ikka sammukese tagasi, et näha, ega see viltu pole. Lahkumine ongi tagasi astumise samm. Ebameeldivast olukorrast lahkumine pole alati põgenemise märk. See on julguse märk. See on enesearmastuse ja endast lugupidamise märk. See on tarkuse ja teadlikkuse märk. See on hoolivuse ja armastuse märk. See on teadmine, et kõik on nagu see on ja see pole sulle vastuvõetav või on ennast ammendanud. Võibolla oled sa juba proovinud muuta oma suhtumist kuid sellest kahjuks alati ei piisa. Sa oled juba oma hirmudele tuhandeid kordi otsa vaadanud kuid näed, et sellest pole mingit kasu. Sa ei läheks ju kunagi poriloiku püherdama, n.ö igaks juhuks lootes- äkki ei saa mudaseks. Inimese meel on nii keerukas ja teda juba leppima ei pane asjadega, mis on vastuolus sinu sisemiste tõekspidamisetega. Lahkudes Sa tead, et sinu võimuses pole midagi muuta ja sa tunnistad ennast sellisena nagu sa oled- sa ei peagi muutuma, et seda olukorda välja kannatada või sellesse mahtuda. Ja üsna tõenäoliselt oledki sellesse olukorda sattunud vaid seetõttu, et mingi osa sinust soovis minevikku korrata või isegi valus püherdada. Sinu armastus iseenda vastu on sulle kõigest tähtsam. Sinu heaolu on kõigest tähtsam. Sinu rahu on kõigest tähtsam.  Nüüd on su ees uued rajad, olukorrad ja inimesed ja sa ei pea seda mis oli rohkem valima oma ellu. Lahkudes saad minna ära ja emotsioonivabalt ning väga kergelt ja selgelt mõista, miks sa üldse lahkuma pidid, mida sa tegelikult kartsid, tundsid. Kui näed mõnda hirmu, siis saad sellele teadlikult otsa vaadata ja see lahustub. Sa saad kõik enda jaoks selgelt lahti mõtestada ja oled tõused sellest kõigest kõrgemale.

Iga lahkumine pole põgenemine. Oluline on igas olukorras tunnetada, kas sul saab olema pärast seda sündmust hea enesetunne või mitte. See on indikaatoriks valikute kohta, mida teha olukordades, kui laine üle pea kokku ähvardab lüüa. Kuula oma sisetunnet ja julge jääda kui vaja ja lahkuda kui nii tundub just sel hetkel õige. Lähtu rahust oma südames. Valik on alati sinu.

Jaana

Armastusest

image Kui armastuse leek on kord sündinud, siis ei ta kustu nii lihtsalt. Armastuse säde võib pinna all hõõguda kuid see ei kustu iial. Ta võib mattuda valede ja tunnete tolmu alla, kuid see ei kustuta sädet. Selle leegi vägi on nii tugev, võitmatu, see leek on kustumatu. Armastus lihtsalt oli, on ja jääb. See on kõige alguspunkt. Kõik mis pärast sünnib, sünnib hirmust selle armastuse ees või hirmust selle armastuse pärast; rõõmust ja tänulikkusest selle armastuse pärast ja armastusest oma armastuse vastu. Võid valida hirmu tee ja võid valida armastuse tee ja see tee mille valid, seda sa ka koged oma reaalsuses.

Armastus ise ei tee kunagi haiget. Haiget teeb see, kuidas sa mingile olukorrale otsustad reageerida. Haiget teeb see, kui sa üritad armastuse leeki kustutada. Haiget teeb see, kui sa üritad armastuse tõttu oma südant sulgeda või kui otsustad oma armastuse vastu võidelda. Ja siis vaid armastus võib rebida su südame tuhandeks killuks, et see avaneks ja armastus välja pääseks, sest armastus ei mahu piiridesse, seda pole võimalik puuri sulgeda.

Armastus sunnib sind kohtuma iseendaga, oma varjukülgedega ja kõrvaldama kõike seda, mis pole armastus, sest armastus kisub selle halastamatult pinnale, valguse kätte, et märkaksid seda, teadvustaksid ja lubaksid endal armastada, eelkõige iseennast. Ja isegi kui sa otsustad armastuse eest põgeneda, saab armastus su ikka kätte.

Armastus näitab sulle alati kätte TÕE nii iseenda kohta kui ka nende kohta, keda oma südames hoiad ja armastad. Sina ise teed oma valikuid ja lood oma armastuse TULE. Aga armastus jääb alati muutumatuks. Armastus on igavikuline, armastus on vaba. Armastus lihtsalt ON.

Armastust!

– Jaana

Muutmiseks on vaja saada teadlikuks…

Mõni emotsioon, tunne, olukord tuleb nii kaua su juurde tagasi kuniks selle ära tunned, sellele tähelepanu pöörad, enda rollist selle tekkimisel teadlikuks saad ning ennast lõplikult sellest vabaks lased. Universum peegeldab sulle vaid seda, mis on sinus endas olemas. Kunagi ei saa muuta midagi, millest sa teadlik pole. Sel hetkel, kui sa saad teadlikuks, ei jää sul muud üle kui muutuda…

– Jaana

10678798_749847651754031_5140416963516257345_n

 

Elu- see on hindamatu kingitus

Vahel, kui sa hakkad elu enesestmõistetavana võtma ja sihitult ringi eksled, siis elu ise raputab sind või veeretab su ette vajaliku õppetunni, et sa aru saaksid, mis on tegelikult tähtis. Ja siis Sa mõistad, kui hinnaline on iga hetk su elus ning sa ei soovi seda enam raisata asjadele, mis ei tee sind õnnelikuks, ei oma erilist tähtsust ega ei sõltu sinust. Siis sa ei lükka enam endale tähtsaid asju edasi vaid lood oma elu siin ja praegu, lähtudes sellest, mis sulle rõõmu teeb. Sinu õnn saab su elu tähtsaimaks eesmärgiks. Sa ei keela enam endale seda, mis teeb su õnnelikuks vaid valid julgelt ja enesekindlalt ise oma saatuse. Ja siis sa tunned, kuidas Sa hingad ja koged igat hetke justkui esimest korda elus, nii kirkana, säravana ja emotsionaalsena nagu see tegelikult on ja see on parim tunne üldse. Sellel hetkel, kui sa mõistad milline kingitus peitub igas päevas mis on sulle antud, hakkad sa tõeliselt elama.

– Jaana

5043_10153618779074247_2113627202810206010_n 2

Olen naine, see tähendab…

914e629882c0c18610229cefe952b480
Olen naine, see tähendab:
olla kõikide jumalannade kehastus,
kummardada kuud ja olla särav päike,
silmad rõõmust helkimas.

Olen emakese maa hoidja ja kaitsja,
kõikide laste ema
ja uue elu sünnitaja.

Olen loomine ja looming,
ühtviisi nii tuntud ja tundmatu
ilu ja rahu kehastaja.

Olen piisake vett ja lõputult sügav ookean,
tormine meri või peegelsile järv
õrn tuulebriis ja äikesetorm.

Olen hingamine ja armastuse allikas
õitsev õrn õieke,
süda täis armastust jagamiseks.

Olen kodusoojus ja hingepai,
oma elu nautija.
Olen mina ja sina…
Olla naine on suur õnnistus…

– Jaana

Kuula ja kuulata, mida sulle räägib…

WP_001467Kerge on inimesel alati öelda, et ma ei kuule kõrgemat juhatust, ei kuule iseennast, ingleid, Jumalat…aga kui tihti võtad vaevaks päriselt kuulata, kogu oma hingega, südamega? Kui tihti kuulad, mida on öelda sulle vihmal või tuulel; milliseid sõnumeid toob sulle vaikne vesi järves või tormine meri; millest kõnelevad puud ja kivid; mida räägib sulle päike või kuu; millest räägib sulle tähistaevas või maa su jalge all; mida räägib sulle paigalseis su elus. Kui tihti kuulad oma keha tema appikarjetes või õndsusetundes? Kui tihti kuulad sa omaenda hinge soove ja vajadusi, appikarjet sinu enda armastuse järele? Kui tihti kuulad sa teist inimest tõeliselt ära, ilma püüdmata oma seisukohti pähe määrida või rääkida oma lugu? Kui tihti julged sa kuulata lihtsalt vaikust ja lased sel endaga kõneleda armastuse keeles?

Tõeline kuulamine eeldab täielikku kohalolu. Kui sa kuulad, siis samal ajal ei saa sa olla mõtetes eilses ega homses. Sa oled vaid siin ja praegu. Vaikselt kuulata ja võta vastu see, mida sulle öelda proovitakse. Vahel tulevad sõnumid sinuni tuhandel eri moel, külvates su teele märke ja vihjeid, kuni sa ükskord mõistad ja aru saad, kuulama hakkad ning lõpetad vastuseismise elu loomulikule kulule.

– Jaana

Julge käia mööda oma teed

2Vh1se1456384207Sellel hetkel kui sa kaotad oma iseseisvuse, kaotad sa oma vabaduse. Vabaduse olla see, kes sa oled. Ja kõik mis edasi juhtub, on ainult võitlus oma vabaduse säilitamise eest, iseenda kaotamise eest. Kui sa kasutad teist inimest karguna, et olla edukam,  paista erilisem, väekam või tunda end mõnel muul moel tähtsamana ehtides ennast võõraste sulgedega on see tee õhkõrn nagu jää. Piisab sellel teisel vaid liikuda edasi mööda omaenda teed ja su maailm kukub kolinal kokku- sa oled sealsamas, kus kunagi alguses, tühjana, vihasena ja süüdistades, et teine on su elu ära rikkunud ja oled raisanud nii palju väärtuslikku aega oma elust. Kuid tegelikult on ta näidanud sulle, et sinu enda terviklikkus on ainus vundament, millele oma elu ja tegemisi ehitada- see on kindel, vankumatu ja selles peitub tohutu vägi. Seda ei saa kaotada ega lõhkuda. Sul on vaja vaid omaenda terviklikkus omaks võtta ja olla sina ise. Sa ei vaja mingeid karkusid vaid julgust käia mööda oma teed oma jalgadel. Sa oled piisav ja suudad seda.    

– Jaana

Head uut aastat!

talvepiltAlanud aasta esimesi päevi saadavad kaks ilusat märksõna- VAIKUS, mis on nii puhas ja valge, pühalik ja nii selge. Ilus. Nii ilus, et isegi sõnad tunduvad üleliigsed.
See vaikus puudutab hinge kõige sügavamal tasandil. See vaikus peidab endas kõik küsimused ja vastused. Vaikuse nähtamatu tarkus paotab hingeväravad ja räägib alati väga selgelt ja tõeliselt.Selles aeg-luubis vaikuse olemises on hea lasta lahti igasugustest tahtmistest, klammerdumistest ja ideaalpiltidest, kuidas asjad tegelikult peaksid olema ja lubada endal lihtsalt olla ning näha, et pole eilset ega homset…pole kuhugi kiiret…on vaid hetk, siin ja praegu ja see on tõeliselt olemas. Peatu, märka ja ole tunnistajaks.

Ja siis on ÕNNETUNNE mis vaikselt, nagu piiludes ukse vahelt ennast näitab tulles ja minnes ja justkui tasakesi sosistades paljutähenduslikult: “veidike veel” ja lausa palub, et sa seda kogeksid, võimendaksid ning lubaksid endal uuel aastal teha kõiki neid asju, mis su hinge rõõmustavad…See õnnetunne peidab ennast sügava rahu taga öeldes meile, et kõik mida me vajame on siinsamas olemas, meie enda lõputus universumis ja me peame vaid valiku tegema, et see reaalsuseks muutuks, ükskõik kas siis füüsilisel või mõttetasandil.

Imelist uut aastat!

– Jaana