Ärata oma sisemine laps

sisemise lapse tervendusOn teada tuntud tõsiasi, et paljud meie elulised probleemid on saanud alguse lapsepõlvest. Me kõik oleme kunagi olnud lapsed.

Kas mäletad veel neid aegu, kui olid väike laps ja jooksid paljajalu värskelt niidetud murul lihtsalt sellepärast, et see oli jahe ja märg ja sulle meeldis, kuidas su jalad roheliseks muutusid? Ehk mängisid sinagi soojal suvepäeval külma vett pritsiva vihmuti all lihtsalt sellepärast, et see lõhnas värskelt ja mõjus su päikesest kuumale nahale mõnusa värskendusena? Võibolla läksid oja äärde ja trampisid paljajalu kleepuvas mudas, lastes sellel varvaste vahel mõnusalt lirtsuda? Kas mäletad end tegemas neid ja veel palju muidki, vahest isegi hullumeelsena tunduvaid asju. Jah, sa tegid kõike seda, sest sulle meeldis see…

Siis aga tulid kohustused. Nii paljude inimese lapsepõlv on lõppenud enne kui see õieti alatagi jõudis. Ajastu oli selline- vanemad sundisid lapsi varakult tööd tegema, et neist kasvaksid “tublid” tööinimesed ja need lõputuna tunduvad kohustused mis kõik laste õlule pandi- hoolitse õdede-vendade või koduloomade eest, rohi peenraid jne. Alles siis, kui vanematel polnud enam kohustusi, mida lastele jagada sai laps tunda rõõmu oma lapseea mängudest-tegemistest. Ja need piirangud, mida vanemad maast- madalast lastele peale seavad- ei tohi, ei saa, sa ei suuda seda, see ei tule sul välja, sa oled paha laps jne. – lapsel tekib suur lõhe oma vanemate poolt loodud ideaalmaailma ja tema enda sisemuses peituva tegelikkuse vahel. See hõlmab endas erinevaid hirme ja negatiivseid tundeid nagu kurbus, häbi, enese mitte armastamine ja mõjutab väga suurel määral meie elu täiskasvanuna. Sa kaotad kontakti oma mõistuse ja südame vahel ja see kajastub igal su elu tasandil. Sa kaotad kontakti oma sisemise lapsega. Seepärast ongi täiskasvanuna paljud meist muutunud ülemäära tõsiseks. Kui kiiresti oleme tegelikult unustanud, et elu võib olla lõbus ja rumal ja täis mõnusana tunduvaid asju.

Sisemine laps on peidus igas inimeses, see on laps kes on meis alati olemas olnud ja sellesama lapsega oleme läbi alateadvuse ühenduses ka täiskasvanuna. Tema meeleolu, tunded ja vajadused, negatiivsed ja positiivsed mälestused mõjutavad meie valikuid ja käitumisi, kogu meie elu- tahame me seda või mitte. Kui sa eirad oma sisemise lapse tundeid ja vajadusi, siis hakkavad need endast märku andma meile ebasobival viisil erinevate vaevuste, rahulolematuse, unehäirete, haiguste, lihaspinge näol.

Sisemine laps ilmutab end kõikides elusituatsioonides, kus reageerime tugevasti. Samuti on mõjutatud sellest kõik meie suhted, ka näiteks armukadedus tuleneb haiget saanud sisemisest lapsest. Sisemisel lapsel puudub aeg kuna minevikus kogetu on jätnud sisemisele lapsele haavad ja puutudes olevikus kokku sama ärritajaga aktiveeruvad vanad tunded. See aga tähendab, et kui su tunnetemaailm on vanu tundeid täis, siis ei suuda sa reageerida keskkonnale ja inimestele adekvaatselt. Sa ei reageeri olevikule vaid näed olevikku läbi mineviku.

On kahte tüüpi sisemist last: haavatud ja õnnelik/vaba/loominguline laps, vahe on selles, kellega oleme kontakti saanud ja loonud. Haavatud laps ei saa väljendada oma tundeid, ta ei usalda elu, sellepärast ongi inimesel, kelle sisemine laps on haavatud, vajadus elu kontrollida. Õnnelik/vaba/loominguline laps on spontaanne, usaldav, rõõmus, armastab mängida- tema on täiskasvanuna sinu intuitsioon, kuna reageerib keskkonnale kiiremini, kui sinu teadlik meel.

Kui sa tänases päevas tunned endas ülemäärast tõsidust siis sinu enda kätes on seda muuta! Proovi taas kord laps olla! Tee midagi tavapärasest erinevat- lihtsalt sellepärast, et sa tahad seda teha! Ükskõik, milline on sinu sisemine laps, kõige tähtsam on talle armastust anda ja teha neid asju, mis teeksid ta õnnelikuks.

Mida sa võiksid teha, et laps sinu sees saaks taas rõõmu tunda?

  • Pane mängima muusika ja laula või tantsi kogu hingest kasvõi päev otsa järjest.
  • Joo hommikueine ajal tassitäis kakaod. Kui kaua sellest möödas on, mil sa seda oivalist jooki viimati nautisid?
  • Võta ette jalgsimatk metsa või rabasse. Pane tähele kõiki putukaid ja linde keda sa kohtad, imetle neid lapseliku uudishimuga ja märka, kui värskelt ja puhtalt lõhnab õhk ning kui vaikne ja rahulik kõik on.
  • Võta ette jalutuskäik vihmas ja ära muretse selle pärast mida inimesed mõtlevad, kui näevad sind läbimärjana. Preemiaks saad kuivanuna mõnusalt pehmed ja õhulised juuksed.
  • Mängi koos lastega ja õpi nendelt kuidas olla rõõmus ja vahetu, tingimusteta.
  • Kui näed kuskil kiike, siis unusta kõik eelarvamused ja inimeste pilgud ning kiigu kogu oma hingest! See tasakaalustab närvisüsteemi ja õnnehormoonide teke sinu kehas on seejärel kohe kindlasti garanteeritud!
  • Korja rannalt teokarpe või värvilisi kivikesi. Viska neid vette tagasi või kogu need klaasist anumasse, nii meenub tore päev rannas sulle alati, kui pilk sellele satub. Ehita liivalosse, justnagu siis, kui olid veel laps…
  • Unusta kingad ja kõnni kasvõi üksainus päev paljajalu. Tunneta erinevaid maapindu- muru, mulda, kruusateed.
  • Viska ennast murule pikali ja imetle taevast- pilvede liikumist, kuju ja värve.
  • Imetle loodust- naudi puulehtede sahinat, erinevaid lehestruktuure, lõhnu ja putukate elu enda ümber. Mine aasale ja korja endale põllulilli, tee endale õitest pärg. Ole iseenda lillekuningriigi kuninganna! Või otsi metsmaasikaid ja aja need kõrre otsa ja  söö need pärast ära. Sa tõenäoliselt hämmastud, milline rahu sind valdab kui suhtled nii lähedalt Emakese Maaga.
  • Limpsi koos lastega mahlajääd ja lase sellel oma riietele tilkuda. Riideid saab pesta ja see pole ju ometi veel maailmalõpp?
  • Võta mullitaja ja puhu sellest maailma kõige toredamaid ja suuremaid seebimulle!
  • Joonista asfaldile keksukastid ja mängi keksu. Unusta ümbritsevad inimesed ja tunne lihtsalt rõõmu. Need inimesed ei mõista sind hukka- tõenäoliselt tahaksid olla ka seal sinu asemel hüppamas aga neid piiravad uskumused takistavad neid.
  • Võta paber ja pliiatsid ja joonista- usalda iseennast ja kõike seda, mis su hingest tuleb!
  • Kasta oma jalgu vette kõikjal kus vähegi saad- paadisillal, mererannas jalutades või kummikutes porilompidest läbi kõndides. Naudi kuidas jalgu liigutades vesi pritsib, sillerdab ja värskelt lõhnab.
  • Naerata kõikidele inimestele keda päeva jooksul kohtad. Jälgi inimeste reaktsioone ja ära pane pahaks, kui sulle vastu ei naeratata. Naera ja rõõmusta nii palju kui saad.
  • Ole mänguline kõiges, mida teed. Mängulisus toidab kõiki positiivseid emotsioone sinu sees ja niimoodi jääb negatiivsele aina vähem ruumi.

Need on vaid mõned soovitused, ole ka ise oma sisemist last äratades loominguline. Mõtle veel ka sellele, mida Sulle lapsepõlves teha meeldis- mida sa kõige enam nautisid. Tee seda taas, sellega tühistad endas kõik hirmud, eelarvamused, piirangud ja uskumused mida sa sel teel kohtad. Kogu su elu saab läbi selle uue värvingu ja sa üllatud, kui vähe on õnneks vaja…lihtsalt naudi ja rõõmusta last enda sees!

Jaana Kuus

Tänapäeva lastest ja vanematest

lapsedOsho on öelnud:  ”Iga laps saab aru, et ta näeb maailma teisiti kui tema vanemad. Nägemise koha pealt on asi täiesti kindel. Tema väärtused on teistsugused. Laps korjab rannas merekarpe, aga vanemad ütlevad:”Viska minema.Mis sa raiskad aega?” Aga lapse meelest on karbid nii ilusad.
Laps näeb erinevust, ta mõistab, et tema väärtused on teistsugused kui vanematel. Vanemad ajavad raha taga, tema tahab liblikaid püüda. Ta ei mõista, miks vanemaid huvitab nii väga raha- mis te sellega peale hakkate­? Aga vanemad ei taipa, mida teeb laps liblikate ja lilledega.
Kõik lapsed avastavad need erinevused. Ainus mure on, et laps ei julge oma õigust nõuda. Tema meelest peaks teda rahule jäetama. Vaja on natuke julgust, mis on lastel ka olemas, kuid ühiskond mõistab hukka ka nii kauni omaduse nagu lapse julgus.
Armastavad vanemad aitavad oma lastel olla julge, isegi omavahelistes suhetes. Samuti suhetes õpetajate, ühiskonna ja kõigi teistega, kes üritavad rikkuda lapse isikupära. ”

Aita siis oma lapsel kasvada ja luba tal elada, kogeda. Lase tal ise järele proovida mis on õige, mis vale. Unusta käsud-keelud ja ära suru ennast peale ega püstita ideaale. Ära ürita lapsest kasvatada enda sarnast, sest nii teed ta vaid õnnetuks kogu eluks. Leia võimalus alati öelda “jah” oma lapsele, nii saad ka ise läbi selle kasvada. Ja õpeta ühte oluliseimat tõde: “Selleks, et saada tuleb kõigepealt midagi anda.” Ning anna siis ka ise lapsele vaid armastust, sest selles on kõik, mida su laps peale toidu vajab. Nii oskab laps ka täiskasvanueas rõõmu tunda ja seda ka teistega jagada. Ja ole igal võimalikul hetkel rõõmustamas koos oma lastega, nad jälgivad sind alati ja ka nende suurim rõõm on näha sind rõõmsa ja õnnelikuna…

Jaana Kuus