Kui armastuse leek on kord sündinud, siis ei ta kustu nii lihtsalt. Armastuse säde võib pinna all hõõguda kuid see ei kustu iial. Ta võib mattuda valede ja tunnete tolmu alla, kuid see ei kustuta sädet. Selle leegi vägi on nii tugev, võitmatu, see leek on kustumatu. Armastus lihtsalt oli, on ja jääb. See on kõige alguspunkt. Kõik mis pärast sünnib, sünnib hirmust selle armastuse ees või hirmust selle armastuse pärast; rõõmust ja tänulikkusest selle armastuse pärast ja armastusest oma armastuse vastu. Võid valida hirmu tee ja võid valida armastuse tee ja see tee mille valid, seda sa ka koged oma reaalsuses.
Armastus ise ei tee kunagi haiget. Haiget teeb see, kuidas sa mingile olukorrale otsustad reageerida. Haiget teeb see, kui sa üritad armastuse leeki kustutada. Haiget teeb see, kui sa üritad armastuse tõttu oma südant sulgeda või kui otsustad oma armastuse vastu võidelda. Ja siis vaid armastus võib rebida su südame tuhandeks killuks, et see avaneks ja armastus välja pääseks, sest armastus ei mahu piiridesse, seda pole võimalik puuri sulgeda.
Armastus sunnib sind kohtuma iseendaga, oma varjukülgedega ja kõrvaldama kõike seda, mis pole armastus, sest armastus kisub selle halastamatult pinnale, valguse kätte, et märkaksid seda, teadvustaksid ja lubaksid endal armastada, eelkõige iseennast. Ja isegi kui sa otsustad armastuse eest põgeneda, saab armastus su ikka kätte.
Armastus näitab sulle alati kätte TÕE nii iseenda kohta kui ka nende kohta, keda oma südames hoiad ja armastad. Sina ise teed oma valikuid ja lood oma armastuse TULE. Aga armastus jääb alati muutumatuks. Armastus on igavikuline, armastus on vaba. Armastus lihtsalt ON.
Armastust!
– Jaana
