Truudusest ja lojaalsusest iseendale

Elus on ikka nii, et kõige rohkem ootame me teistelt inimestelt seda, mida me ise mingil põhjusel pole suutelised andma. Nii on see truuduse ja lojaalsusega. Ootame teistelt, et saaksime nende peale loota ja oleme pettunud, kui seda ei teha. Sealjuures unustame selle, et oleme mingis ajahetkes lõpetanud lootmise iseenda peale. On väga oluline, et kohtleksime iseennast armastuse ja austusega ning jääksime igas eluhetkes truuks iseendale ning saaksime teadlikuks ka oma piiridest. Mis sündmused ka meie eludes ei toimu, elu toob meid alati iseendasse tagasi, väljastpoolt sissepoole ehk siis väline maailm peegeldab meie sisemaailma ja sisemaailm välimaailma. See on pidevas ringluses ja muutuses. Sellel teekonnal mida me siin maa peal läbime, õpetavad Universum ja kosmilised seadused meile külgetõmbe resonantsi. Selles pole midagi uut, võibolla sa juba tead kõike seda aga neile kes ei tea siis lühidalt tähendab see, et tõmbad ligi kõike seda, mida sa ise oled. Aga tihti me ei saa ja ei taha seda kuulda ega tunnistada, sest palju lihtsam on näpuga näidata ja teisi süüdistada.

Mingil ajahetkel jõuame oma eluga sinna paika, et meil pole muud valikut, kui vastutus oma elu eest iseenda kanda võtta. Võibolla oled juba oma varasemas elus kogenud, et ükski leping ei garanteeri ega tähenda seda, et su lepingupartner oleks sulle igavesti lojaalne ja lepingulised suhted lähevad tavaliselt sassi siis, kui üks pool lõpetab olemast lojaalne iseendale rikkudes nii kokkuleppeid. Siin ongi sügavuti asi iseenda suhtes truu olemises. Kas poleks imeline, kui lubaksime tunnistajate juuresolekul olla truud iseendale kuni selle elu lõpuni… ja võib-olla ka sellest kaugemale. See muudaks väga paljud asjad meie jaoks elus lihtsamaks, kõikides suhetes ja kohtumise vormides.

Mida ikkagi tähendab olla truu iseendale? See tähendab:

– öelda “jah” iseendale

– julgeda öelda ka “ei”, kui see on vajalik

– oskust seada oma piire ja neid ka hoida, neile truuks jääda mis iganes ka juhtub

– mõista ennast ja oma soove, osata märgata ka seda kui need on egoistlikud

– teada oma vajadusi ja nende järgi elada

– armastada ja aktsepteerida ennast sellisena nagu sa oled

– lubada endale täisväärtuslikku elu

– ennast austada

– võtta omaks oma eneseväärtus ja enesekindlus

– olla teadlik sellest, et kõik, absoluutselt kõik on meie enda sees olemas

– Olla oma elu Looja, ehk siis võtta vastutus ja juhtimine oma elu eest enda kätesse

– tunnistada endale kõiki oma tundeid, ka neid kõige koledamaid mida näha ei taha sest ainult siis saavad need lahustuda

– jääda iseendaks

– nautida iseennast, oma keha, oma tegevusi, oma välimust

– anda endale kõike seda, mida ootad teistelt- tähelepanu, kingitusi, armastust, hellust jne

– ja palju-palju muud

Me ei saa oodata, et keegi teine teeks meid õnnelikuks, annaks meile täpselt seda mida vajame ja rahuldaks kõik meie vajadused. Ainult meie ise saame seda armastust, tähelepanu ja mõistmist mida vajame endale anda. See kõlab nagu VABADUS, SÕLTUMATUS ja ENESEARMASTUS ja seda see ongi. Läbi enesearmastuse Sa muutud kerjusest jumalaks või jumalannaks iseenda sees.

Katsu ennast rohkem mõista ja kehasta kõike seda, mida sa armastad. On aeg sõlmida leping iseendaga:

Mina, __________ (nimi) luban nüüdsest peale olla truu iseendale kõigis oma mõtetes, sõnades, tegudes ja tegevustes, tunnetes ja kõigis oma elusuundades. Olen teadlik, et minu sees on mõõtmatu varalaegas koos kõigi minu annete ja tarkustega ja ma saan seda igal ajal oma elu hüvanguks kasutada.

Tänan ja kummardun armastusega iseenda ees.

Kuupäev _________

Allkiri __________

Võid selle lepingu muidugi ka oma sõnadega kirjutada.

Armasta iseennast nagu kogu su elu sõltuks sellest sest nii see ongi.

Mõelda vaid, kui kaunis on maailm, kus igaüks on truu iseendale, suudab jääda lojaalseks oma sõnadele ja tegudele ja mõistab seeläbi, kui imeline, võimas ja tark ta tegelikult on.

Jaana

Uuestisünd

Ilus liblikas peab läbima metamorfoosi enne, kui ta saab lennata…

Ma kartsin olla üksi, kuni ma õppisin ennast armastama.

Ma kartsin ebaõnnestuda kuni ma mõistsin, et ma ebaõnnestun vaid siis kui ma isegi ei luba endal proovida.

Ma kartsin edu, kuni ma mõistsin et ma lihtsalt pean lihtsalt olema rahul iseendaga.

Ma kartsin teiste arvamust, kuni ma õppisin, et inimestel on alati minu kohta on arvamus ja kõik arvamused on ajas muutuvad.

Ma kartsin hülgamist, kuniks ma õppisin usaldama iseennast.

Ma kartsin valu, kuniks õppisin, et see on nii oluline ja isegi vajalik mu hinge kasvuks ja arenguks.  

Ma kartsin tõde, kuniks ma nägin koledust, mis on loodud läbi valede.

Ma kartsin elu, kuniks kogesin ilu.

Ma kartsin surma, kuni ma mõistsin, et see ei pole lõpp vaid algus.

Ma kartsin oma saatust, kuni ma mõistsin, et mul on võimalus et muuta oma elu ja selle kulgu.

Ma kartsin vihkamist, kuni nägin, et pole midagi enamat kui teadmatus.

Ma kartsin armastust, kuni see puudutas mu südant ja pani pimeduse kaduma lõpututesse päikeselistesse päevadesse.

Ma kartsin naeruvääristamist, kuni ma õppisin enda üle naerma.

Ma kartsin vanemaks saamist, kuni ma mõistsin et ammutan tarkust juurde iga päev.

Ma kartsin tulevikku, kuni ma mõistsin et elu läheb järjest paremaks.

Ma kartsin minevikku, kuni ma mõistsin, et see ei saa mulle enam haiget teha.

Ma kartsin pimedust, kuni ma nägin ilu tähtede valgusest.

Ma kartsin valgust, kuni sain teada, et tõde annab mulle jõudu.

Ma kartsin muutust, kuni ma olin selle tunnistajaks.

Ma kartsin elu, kuniks õppisin seda usaldama.

Tekst tundmatult autorilt.